reede, 19. august 2011

Tõvehooaeg, öösel

Poeglaps nuutsub läbi une.
Vaikib, nuuksub, nutab. Vaikib, haliseb, nuuksub.
Ema (nunnutavalt, hoolitsedes): Kas sa tahad juua? Kas sul on külm? Kas sul on palav? Kas sa tahad teist patja? Kas sul on paha olla? Kas sa tahad kempsu? Kas sa tahad pai?

Poeglaps ei vasta.
Nuutsub läbi une.
Vaikib, nuuksub, nutab. Vaikib, haliseb, nuuksub.
Sama värk kestab umbes veerand tundi.
Ema, unine, peavalune, närvis, läheb voodisse tagasi.

Poeglaps nuutsub läbi une.
Vaikib, nuuksub, nutab. Vaikib, haliseb, nuuksub.

Ema (unine, peavalune, närvis): No misasja sa nutad kogu aeg? Mis sul VIGA on?!
Poeglaps (läbi nuuksumise, pettunud toonil): Kuidas sa aru ei saa..!? Mul on raske elu!!!

1 kommentaar:

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.