esmaspäev, 6. detsember 2010

Jõuluteemaline kettkiri

1. Kas sulle meeldib jõul? Miks?
Meeldib küll.
Esiteks on nii aasta kulus tublisti vaheldust.
Teiseks annab see võimaluse teha igasuguseid natuke tobedaid asju ja põhjendada neid "aga jõulud ju" vabandusega.
Kolmandaks sisaldab jõul palju head sööki kaua kaua. Ma märgiksin suisa, et üks lõputu jõulusöögitegu kestab novembri lõpust läbi detsebri kuni poolde jaanuari välja.
Ja süüa teha mulle meeldib!
(Süüa meeldib ka.)

2. Kujuta ette, et nende jõuludega läheb kõik täpselt täkke ja nad tulevad just sellistena nagu sa tahad. Kuidas ja koos kellega need jõulud mööduvad?
Mul on tunne, et Tütarlapse isapoolne suguvõsa on niivõrd üle prahi jõulupidajad, et kui nad sel aastal ka suure perekokkutulemise teevad, siis ma hea meelega osaleksin oma järelpõlvega.
Ja kallistaksin hästi palju kõiki tuttavamaid isikuid ja vähemtuttavatega ei olekski üldse piinlik =)
Ja siis saaks telepordiga koju tagasi ja keegi oleks toad vahepeal ära koristanud, isegi kapi otsast oleks tolm võetud.
Ning ukse vahel oleks (ilma sära ja kulinateta) kaart (mis EI oleks arve ega parastus) ja kaardil kirjas...

Ooot!! Oot-oot-oot-oot! See läheb juba liiga detailseks! Ning üldse, väga raske on välja mõelda, kuidas kõiki "absoluutselt täkkes" asju korraga ühte jõulu kokku toppida!

Aga kusagil nähtaval kohal igatahes võiks olla ka noor nägus mees, ilma särgita, aga sall kaelas.

3.Milline on su esimene jõulumälestus?
Ma ei ole võimeline oma mälestusi järjestama.
Tegelikult ma üldse ei saa aru, kuidas seda tehakse, mina ei suuda mingi valemiga mälestuse põhjal öelda, kas ma olin nüüd 2 või 5-aastane nende sündmuste toimumise ajal.

Sest jõulud tulid minu varases lapsepõlves järjekindlalt ühtemoodi. Kuusk, selle ehitimine, värvilised lumehelbekujulised elektriküünlad, verivorst, piparkoogid, kartul, kapsas, küünlad, jõuluvana, luuletused-laulud, kingitused, nende avamine, veel söömist.

Üks lahe kuldne koerakujuline ehe oli, mida ma ikka püüdsin ise kuuse otsa panna. Punase lipsuga kaelas.

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?
Ei. Kas oleks pidanud?

5. Parim jõulumälestus?
Ei suuda järjestada, ei suuda ka hierarhiasse panna.

Üks hea hetk, mida tükk aega igal aastal kordasin, oli lugeda sel ajal, kui toad olid juba korras ja kuusk ehitud, aga midagi muud ei toimunud, "Bullerby laste" jõulupeatükke.
Aga nüüd ma teen sel ajal süüa ja pole mingit sellist aega, kus midagi ei toimu.

6. Lemmik jõulutoitude seast?
Ma üldse ei tunnistagi mingeid muid jõulutoite peale piparkookide.
S.t. muidugi on asju, mis maitsevad mulle rohkem. Ja ka selliseid, mida ma ikka eeskätt jõuludega seostan. Aga ühtegi teist sellist toitu ei ole, mille jõuludest puudumisel tekiks tunne "midagi on viltu, kas need peaks jõulud olema v"?

7. Kus veedad sellel aastal jõulud?
Ei tea. Oleneb sellest, kes kutsub ja millal.
(Viimasel hetkel ma plaane ei muuda, närvikava ei kannata selliseid asju.)

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?

Kümneid!
* Päkapikud peavad käima.
* Jõulusööke tuleb teha, kuni nõrken, ja siis edasi ka.
* Kingitusi peab saama ja tegema.
* Jõululisi raamatuid on vaja lugeda.
* Kinke ei saa ilma esinemisteta kätte anda - loomulikult.
* Koristada tuleb ka enne jõulu (selle ma püüdsin ära unustada).
* Vanaemadel külas käimine on samuti vältimatu kaasnähe.
* Küünlad on vaja ikka alati põlema panna
* ning kui on sobivat ilma, siis on hea ka lumelatern teha....

...Oh, ja siis on mul ühed teatavad armsad vanad sõbrad, kellega alati kunagi jõulude ajal kokku saame.
* Ja tuba tuleb ära kujundada! Kuidas ma selle unustasin!
* Ennast hullult paksuks süüa ikka =)
* ja pärast Tütarlapse sünnipäeva jälle jõulurasva alla asuda võtma, kuigi see ei taha enne mu enda sünnipäeva möödumist hästi teoks saada.

... ja neid on veel.

9. Sinu jõulukingisoov?
Sellised asjad ma saadan jõuluvanale, mitte ei pane avalikku võrgupäevikusse üles.

/punastab

Ja pealegi, üllatused on ikkagi parimad.

10. Parim kink, mille oled jõuluks saanud?
Võimatu öelda.

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?

KÕIK peaks saama!!!
Ilge jama on, et ei saa =(

12. Mida soovid oma blogikülastajatele?
Blogikülastajatele.
See sõna on nii kohutavalt ebaisiklik!

Ma soovin ikka ükshaaval ja igaühele eraldi omaenda personaalse soovi! Sest mis kasu oleks ülejäänud blogilugejatel nt kärurattast, mida ma südamest soovin ühele nende hulgast?!

Kui ma aga sind, kulla lugeja, üldse või kuigivõrd ei tunne ja sulle isiklikult midagi soovida ei saa nagunii - ja sa siiski ihkad natukenegi midagi, siis...
Ma soovin sulle nii isiklikult, kui ma vähegi suudan, võimet oma vajaduste ja tahtmiste vahel vahet teha. Ja oskust selle võimega ka midagi asjalikku peale hakata!

Sain Rattuselt. Täitsa rõõmustasin, muuseas.

Kuna hulk võluvaid inimesi naeraksid mu selle kettkirja peale lihtsalt välja (aga mulle endale meeldib õigupoolest väga kuuluda - ja mu meelest on ketid armsad), siis saadan ta edasi Tindarienile, Thonoliale ja zarvikule, kes on kõik leebed inimesed ja kui naeravad, siis vähemalt lõbusalt, mitte kurjalt.
(Tegelikult muutsin ma osade küsimuste sõnastust. Sest arvasin, et nii on parem. Ja ei otsinud lemmikpilti jõuludest, sest no - mida paganat??? Mis lemmikuid mult veel oodatakse? Varsti küsivad lemmikraamatut ka!
Aga kettkirja iva peaks siiski üsna ilmne olema, kas ei?)

6 kommentaari:

  1. Jäin siin nüüd mõtlema, et üks elus jõulukaart oleks tõesti ootamatu ja ilus asi.
    Nüüd, kui see pole enam massiüritus, vaid pigem erand.

    VastaKustuta
  2. Aga anna korterivõtmed, kui jõule Tütarlapse sugulaste juurde jõule lähed pidama ja kui sa just väga ruttu ei taha tagasi tulla, siis ma võiks ju koristada.

    VastaKustuta
  3. See oleks nagu natike piinlik =P
    Orjapidamise moodi.

    VastaKustuta
  4. Tänan usalduse eest. Aga. Ma ei saaaaaa vastata, ma avastasin su kirja pärast seda, kui olin pärast päev otsa kaalumist (pikemad kaalumised kipuvad nagunii pendeldamiseks ja tuuleliputamiseks minema) oma blogi pidamise ära lõpetada. Oma laste kohta käivate postituste hilisema ise sirvimise huvides ei kustuta ma oma kohta ÄRA, aga rohkem enam ei läkka ka seal. Mul on küll jõulu kohta ühte koma teist head arvata, aga kellegi teise arvamisi see nagunii ei muudaks!

    VastaKustuta
  5. *otsustanud
    ja
    *lälla

    Nagu hästi illustreeritud kobadus, kas pole.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.