laupäev, 14. november 2009

Kuidas ma Siim Kera luulekogu esitlesin

Neile, kes kohal ei olnud, kiire formaaditutvustus: peale pikka arutelu ja veel palju jaburamate ideede väljapakkumist pani Siim ette, et me võiks vahetada rollid. Tema on Triinu Meres ja mina Siim Kera. Lihtne, ei midagi erilist, aga vähemalt formaat oli olemas.

Ürituse jooksul selgus/sai kinnitust mitu asja:

1) Siimul on hullult palju tuttavaid. Saal oli praktiliselt täis, tuli mingi 50 inimest. 50! ma oleks rõõmus olnud, kui 20 tulnuks! Kusjuures kuna mõned läksid vahepeal ära ja teised tulid juurde, siis käis läbi isegi rohkem.

2) Raske on rolli mängida, kui sulle vastu ei mängita. Siis laguneb kas mäng ära või tuleb mängida mõlema eest (mida mina tegin) ja siis mängitakse natuke üle.

3) 19-aastasel poisil on naiste armuitke natuke piinlik lugeda, kui ta seda just mänguliselt ja aplombiga ei tee. Loetavatest itkudest ka nii väga hea mulje ei jää =(

4) Mulle hullupööra meeldib esineda. Ja üldjuhul (kui ma ei ole äärmuseni magamata ja segaduses ja hirmul, nagu Beleriandi briifil) toob see kaasa teatava lavasarmi ilmnemise. Ma pole küll kindel, kas keegi veel nii arvab, aga vähemalt ma ise nautisin ennast väga.

5) Uudsed ideed, isegi kui neid on proovitud ainult korra, tasuvad elluviimist. Minu rütmitagumisega luuletus tõi kaasa isegi ühe hilisema komplimendi, mis siis, et vahepeal läks rütm sassi!

6) Need, kes luulet loevad, on ikka kuramuse hinnatundlikud inimesed. See mu ökopaberile tehtud kaunis kogu on inimeste jaoks lihtsalt liiga kallis.

7) Esinemise kaifi all ning pea tatist umbes, maisteb isegi viin päris talutavalt. Eriti kui see on mulle kui Luuletajale välja tehtud ja avalikult kätte ulatatud Tänuliku Publiku Esindaja poolt.

8) Pärmivabrikus on rõvedalt külm.

9) Korralik ettevalmistus tasub alati ära. Ma valmistasin ette Siimu luuletuste lugemise järjekorra, et oleks olemas mingi loogika ja looks ka meeleolu, aga tema minu omi ei valmistanud. Hullem, mina ka enda omi ei valmistanud! Sest pärast pausi lugesin mina oma asju ja tema enda omi, aga ma ei pannud neid oma asju süsteemi kodus, ja see andis valusalt tunda. Ütleme nii, et ürituse teine pool oli kaootilisem kui esimene, mis oli paha eeskätt seetõttu, et mul polnud mingeid vaimukaid vahetekste ette nähtud luuletuste vahele.

10) Siim on väga tore poiss. Kena ka =)

11) Mul endal ei olnud igav. Aga ma ei tea, kuidas teistega oli! Parimate sõprade jaa, väga lahe oli kommentaarid on sellised, mida ükski inimene päris 100% ei usu ju. Ilmselgelt mõned inimesed said vaimse trauma, mis omakorda kurvastab mind, aga mis teha.

12) Pärast hakkas kurb. Mulle nii meeldis esineda! Ma nautisin seda! Aga millal mul jälle võimalus avaneb? 50-dal sünnipäeval võin kõnet pidada või midagi...

13) Öösel nägin unes, et mul oli neegrist kallim. Vahepeal me tülitsesime, aga siis leidsime taas - khm... ühise keele. Kõik läksid suusatama, aga meie ei läinud.
Ma arvan, et see unenägu sai inspiratsiooni kohmakast musist, mille ma Siimule lõpetuseks andsin. (Siim üritas alguses instinktiivselt kõrvale põigelda, aga alistus siis värisedes.)
Meest oli väga lahe mängida!

Kui keegi mu sõpradest mulle pilte saadab, siis panen mõne siia ka üles. Praegu kõik normaalsed inimesed veel magavad vist.

P.S On vist aeg õppida kriitikat taluma.

15 kommentaari:

  1. aga mina räägin.

    ma pole üldse mitte tuttav, ei sinu ega tema. ja mulle tõesti väga meeldis seal, kui välja arvata fakt, et oli jah nii kuradi külm!

    luule oli asjalik, aus. ausalt seksist ja kuidagi mõnusalt isiklik ja minu jaoks haigelt teemakohane.

    võib-olla jah see tagasiside oli siuke..kasin, et mitte öelda, et olematu...aga samas sina nautisid enda olemist... & siimgi, sellest piisas. teie pärast sai ju tuldud.

    süsteem oli kena, aga samas see teise vaatuse kaootilisus mõjus selles õhus tegelikult isegi paremini. kohati tekkis selline mõnusalt piinlik vaikus, mis võis natuke olla ebamugav, aga samas kuidagi mugavalt ebamugav :), kui see nüüd üldse loogiline sai.

    aga tehke veel!

    VastaKustuta
  2. jah! väga vahva oli. ma loodan, et sa eriti kurb ei olnud, et ma eriti su tekste ette ei valmistanud. mul endale täitsa meeldis lugeda, kuigi tõsi jah, rolli oli raske sisse elada, mõnusalt (raseda) gei tunne oli pidevalt. aga jah, ma kujutan ette, et üpris kohmakas oli see mu lugemine. aga noh, olin samas seisus nagu kuulaja, mis küll ei paranda olukorda, aga on tore fakt. ja tõsi, nii KURADI külm oli, mul oli kind of pohmell ka veel, nii et ma lihtsalt värisesin ja kuidagi üritasin tekstid ette vurada. aga sina olid tõesti väga hea lugeja, mõnus oli kuulata. ma olen üsna närviline etleja.

    VastaKustuta
  3. Kriitika talumine on muidugi hea asi (hoiatus - järgneb kriitika!). Veel parem on see, kui oskad sellest ka järeldusi teha. :-) Kui lugeda su kirjeldust ja pealtvaatajate arvamusi (http://hajameelne.blogspot.com/2009/11/reaalajas-reportaaz-luuleohtult.html), oleks ehk mõistlik pigem õppida korraldama häid üritusi - hea ettevalmistuse (nt käia enne pärmivabrikus kohal ja vaadata, kas seal mitte liiga külm pole, proovida enne lugemine ja naljad isekeskis või paari tuttava ees läbi, kujutleda end publiku rolli jne) oleks tõesti saanud mitmeid vigu vältida. Kui edaspidi esineda tahad, lihvi ettevalmistusprotsessi, nii lood rohkem võimalusi, et järgmisel korral oleks kohal ka vähemalt 50 inimest, mitte 20 :-).

    VastaKustuta
  4. Koit, kallis!

    sa ei tulnud isegi kohale, nii et sinul puudub õigus praegu iriseda ja niigi hella kohta veel näkku hõõruda.

    Mine õige perse!

    VastaKustuta
  5. P.S Ma oleksin tahtnud veel halvemini öelda, aga oma võrgupäevikut on kuidagi sitt reostada.

    VastaKustuta
  6. Vaene kallis Koit, kes nüüd teenimatult koosa sai! ;-)
    P.S. Ma ei ole Koit ja miks sa arvad, et ma kohal polnud? Viitasin kommantaaris vaid sellele, et ainuüksi sinu ja teiste postitusi lugedes võiksid sa teatud järeldusi teha. Kas ma olin midagi valesti (või inetult - mina sind perse ei saada, eks?) kirjutanud? Sain aru, et ega sa isegi päris rahule jäänud. Ja persesaatmise asemel, tõepoolest... õpi kriitikat taluma!

    VastaKustuta
  7. Ups.

    Ma olin sõnakasutuse ja hoiaku põhjal tõesti 100% veendunud, et sa oled mu isa. Anonüümne kommentaator on vähemalt 75% juhtudest siin blogis tema.

    Ja tal on kah selline harjumus tagantjärgi tark olla.

    Palun vabandust sinult ja oma isalt, kes seekord tõesti täiesti teenimatult vastu pead sai.

    Arvata, et ma ei oska üritusi korraldada on muidugi võimalik. Ma'i viitsi isegi selgitada, (...pärmivabrikus kohalkäimine poleks muutnud midagi, sest nad ütlesidki, et "ürituste ajal kütame ja siis on palju soojem" ja ma oleksin seda ka kohalkäinuna uskunud nt), miks sinu soovitused on kohatud ja solvavad.

    (Põhiliselt seepärast, et enamikku neist ideedest sai kaalutud ja teatud põhjustel kõrvale heidetud. ...ja peab ikka väga veider ettekujutus olema luulelugemisest, kui inimene tõsimeeli arvab, et sinna tullakse viiekümnekesi kohale elamust saama. Luulelugemistele tulevad tuttavad. Ja vahel mõned veidrikud, kel pole muud teha. Või siis peab lugema kareva.)

    Kui sa käisid kohal, esita oma isiklikud pretensioonid ja murekohad, märkused ja meeldumused, ja ma olen tagasiside eest ohjeldamatult tänulik.
    Aga tulla ja näidata näpuga, et muide, kui sa ei märganud, siis oopile ei meeldinud, ja MINA oleksin teinud seda ja seda....

    see ei ole kriitika, sõber. Sõnum kui selline puudub (kui mitte "halvasti oli, oletan ma loetu põhjal" sõnumiks lugeda). See on tänitamine, ja tänitamine on hoopis teine asi. Sellele kipun ma väga teravalt reageerima.

    Kui sa käisid kohal, miks sa isiklikke muljed ei edasta vaid naaksud selle kallal, mida ma ilmsegelt isegi olen lugenud/üles kirjutanud?

    VastaKustuta
  8. Olin kohal. Olin ennem luuletusi lugenud. Jah olid väikesed vead aga ma ei saa aru, kui ei meeldinud, siis mingu minema. Kurat, kõik on muutunud ära hellitatud mugavateks kultuuripededeks, kellele meeldib ainult näpuga näidata vigade peale ja suitsu teha täpselt ukse ees jalus olles.

    Ühesõnaga meeldis.

    VastaKustuta
  9. Mul läks peavalu üle. Ibuprofeen elagu!
    Elu tundub kohe palju helgem.

    Tegelikult on Oopil täielik õigus mitte nautida, kui ta ei naudi, ja minu isal õigus minu asju südamesse võtta (isegi kui ta ütleb, et pole mu isa ja ei tulnud isegi kohale, wtf :P)
    Maailm on kaunis!
    ja inimesed nii ilusad ja head =)

    VastaKustuta
  10. "ja peab ikka väga veider ettekujutus olema luulelugemisest, kui inimene tõsimeeli arvab, et sinna tullakse viiekümnekesi kohale elamust saama."

    Nojah, täpselt selle vea ma tegingi. Ei ole kultuuriinimene, ei tunne praktiliselt kedagi ega oska ka suuremast osast seltskondadest mõnu tunda. Kusjuures isegi ostan suuremalt jaolt tundmatute inimeste luulekogusid. Luule pärast. Masendav, mis?

    Samas tõepoolest, minu arvamus on minu enda oma, keegi teine ei pea seda kordama, uskuma ega isegi tõsiselt võtma. (Mulle suisa meeldib, kui igayhel on oma.) Väljendan teda vaid seepärast, et keegi teine minu arvamust ei väljenda. Isiklikud kiiksud.

    Nii et, kõik eelnev selgitatud, riskin veel korra oma napi aruga arvata ja ytelda, et kui soovitus "luulelugemise võiks korra läbi harjutada" on kohatu ja solvav, siis... on Sul mõnikord õite õrn hing. Mida on tegelikult tekstidest näha ka. :)

    VastaKustuta
  11. hei!
    mina harjutasin!
    Lugesin kodus kõva häälega ja puha.

    Kui me proovinud kogu kava koos läbi, siis lihtsalt seepärast, et ma olen 3 nädalat haige olnud ja ei saanud tartusse minna varem.

    Ja vahel on spontaansus pluss. Mitte alati. Vahest tõesti mitte seekord. Aga põhimõtteliselt ei saa spontaansust argumendina päris maha ka kanda.
    (Ma ka loen tundmatute inimeste luulekogusid luule pärast. Kuigi ma olen ka hinnatundlik ja võtan neid raamatukogust või lasen kinkida. Aga igasuguste lugemiste eel on mul millegipärast alati kas kurk haige või midagi ees või lihtsalt ei viitsi või ei tea, kus krt see majamuuseum asuski vms. Ja ma ka kedagi ei tunne =) Seda vähem ma lähen ka. Ja seepärast ma hullupööra imestasin kohaletulnud rahvamassi nähes! Siiamaani imestan.)

    Ja mul on vahel tõesti väga õrn hing. (Eriti kui perekond, kes teoreetiliselt peaks nagu seisma mu seljataga, patsutama õlale ja ütlema nagu sina ütlesid, et "peamine, et sulle endale meeldis, /mis siis, et mulle mitte/" selle asemel anonüümselt tänitab).

    VastaKustuta
  12. Et vältida jamasid nagu see "on koit/ei ole koit" juhtum, on edaspidi anonüümse kommenteerimise võimalus maha võetud.

    openID töötab. Aga ma tahan näha vähemalt mingit jälge, et kes on kes, sest näib, et ma vahel järeldan viltu ja IPaadresse jälitama õppida ma ei viitsi.

    VastaKustuta
  13. Mina ei ole seda ja mitte ühtegi selle blogikande kommentaariumi Anonüümse teksti kirjutanud. Kui ma loen seda teksti, siis on tegemist mõistliku arvamusega ja viisakalt ja hoolivalt kirja pandud.
    Kui see lollakas ja enesekeskne tüdruk arvab, et mingid luulud nii teksti mõistmise kui autorluse suhtes annavad talle õiguse kõiki ümberringi avalikus kohas sõimata, siis on see ... tobe!
    Muide, teadmiseks, sama haiget teksti kui siin kirjalikult ajas ta ka telefonis. Ei loe kas tegemist avaliku kohaga või eravestlusega.
    Siia ma enam ei kirjuta!
    Edu siis Alveri preemia puhul - ta väitis, et ühe luuleõhtu mitte viisavalt hea õnnestumine olla tähtsam kui Alveri kirjandupreemia nominent olemine - Tere talv ja palju õnne!

    Üks nn tagantjäreletark.
    - tagantnärele targana - niipalju siis lähisuhetest ...
    PS! Oma Godefroi tegin selleks, et siia seda kirjutada.

    VastaKustuta
  14. Minu meelest käib siin sõimamine viimasel ajal selle kohta, kuidas Vana Naine kriitikat ei talu. Aga mulle tundub ilmselge, et ta ainult pahandas Anonüümse peale PIDADES TEDA ÜHEKS, KEDA KOHAL POLNUD (kes seetõttu ei pidanuks mingit kriitikat esitada oskama, sest teda ju POLNUD, eks?), ning hilisem selgitamine, et Anonüümne pole mitte sama Anonüümne, kes siin tavaliselt anonüümne on, lihtsalt ei loe tagasiulatuvalt. Ju. Ürituse ning luule kriitikat on VN silmanähtavalt hästi talunud, ilmse kavatsusega hiljem (kogenumana) paremini teha. Mida ta aga ometi küll peaks teie arvates tegema oma valel aadressil lähetatud perssesaatmisega, kui terve kari anonüümseid siin kordamööda üles hüppab ja tõesti üksteisega sarnast teksti ajab, kusjuures see, kes persse saadeti, võinuks olla saatmise ka täiesti ära teeninud, oleks ta tõesti selle koha peal noka lahti teinud? "Ma ei ole tema, nüüd said kaks inimest teenimatult mööda pead!" on ikka tõepoolest haruldaselt lapsik lause, tulemas inimese suust, kes arvab ennast piisavalt täisealiseks, et ürituste korraldamise kohta kriitikat esitada mõistab. Kas anonüümsete tõukarjal ei ole siis piisavalt enesekindlust oma nime üüratu kogemuspagasi pealt heldusega riibutud tarkuse alla panemiseks? Siinkohal andkui mulle nüüd andeks kõik anonüümsed, kes MITTE ei olnud seekord SEE anonüümne, kes siin üritusepõhise kriitika talumist anonüümse koputaja moodi tänitamise mitte talumisest eristada ei oska. Ma ei saa teist kohati aru, inimesed.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.